EST RUS ENG

Kalender

Sitemap Print

Maidla mõõk Käsmu Meremuuseumis

Ida-Virumaalt Maidla külast põllutöödel ilmselt muistsest kalmest leitud mõõk on tõeline haruldus. Eestis on seni leitud kokku umbes 70 terviklikumat muinasaegset mõõka, aga see on üks paremini säilinud eksemplare üldse. Hästi on säilinud mõõga kõik osad: teramik, torujas metallist käepide, nupp ja kaitseraud. Lisaks on tegemist äärmiselt uhke ja kalli relvaga, sest selle nupp, käepide ja kaitseraud on kaunistatud peene sisseõõnestatud ja hõbedaga kaetud loomornamendiga. Mõõk pandi nagu tema omanikki enne matmist tuleriidale ja tekkinud tagikiht aitas relva säilitada, aga hõbekaunistused on tules küll osaliselt sulanud.

Norra tuntud relvade spetsialisti Jan Peterseni koostatud mõõkade tüpoloogia järgi kuulub Maidla mõõk T-tüübi alla. Tegemist pole siiski päris puhta T-tüübi esindajaga, aga selle ühe variandiga. Üksikuid talle lähedasi mõõku on seni leitud Eestist, Kuramaalt ja Soomest. Dateeritud on neid nn Eesti viikingiaega, s.t 11. sajandi teise poolde või 12. sajandi algusse. Mõõga valmistamiskohta on enne põhjalikke uuringuid raske määrata. Varem arvati, et valdav enamik muinasmõõkade teramikke toodi Eestisse sisse ja ainult väike osa neist varustati siin pidemeosadega. Mujalt leitud Maidla mõõga pidemele sarnanevate nuppude ja kaitseraudade valmistamispaigaks on peetud näiteks Ojamaad. Viimaste aastate muinasaegsete odaotste detailsed uuringud on siiski näidanud, et mitmed kõrgekvaliteedilised odaotsad, mida seni oli peetud samuti importkaubaks, on tegelikult ikkagi Eesti oma meistrite valmistatud. Seetõttu pakkus meie muinasmõõkade suurim asjatundja Mati Mandel välja, et nii vaadeldava mõõga teramik kui tema pidemeosad võivad olla samuti omaaegsete Eesti tippseppade toodang.

 

Ain Mäesalu,

Tartu Ülikooli arheoloogialektor

Maidla Mõõk